PIRGU  MÕISA  PARK
(arhiivdokumendi 321PAK põhjal)

Pirgu park asub Juuru vallas Pirgu küla Angerja – Pirgu – Juuru maantee ääres. Parki piiravad põllumajanduslikud kõlvikud ning õue- ja hoonete alused maad. Parki läbib Atla jõgi. Reljeef langeb jõe suunas ning on kohati künklik.

Pirgu park on mõisa park. Pirgu (saksa keeles Pirck) mõis läks 1901. aastal von Hagermeister´i valdusest Gessy von Wetter–Rosenthal’i kätte, kes lahkus Eestist 1939. aastal. 20. saj lõpust alates kuuluvad  mõis ja park Ruth – Kaja Pekk’ile.

Kivist algne Pirgu mõisahoone ehitati 1820-ndalil aastail stiilipuhtas kõrgklassitsismis. Praegune Pirgu mõisahoone on valminud vanade jooniste ja piltide alusel aastal 1987.a.

Kivist peahoone eraldati pargipuistuga kõrvalhooneteist. Park rajati kaheosalisena. Pargi teljeks olid ja on Atla  jõgi ja org, mille kaldale peahoone ehitati. 1 osa moodustas mõningate regulaarelementidega esiväljak, mille ühe külje moodustas jõgi. Põhiosa oli peahoone tagune lainelise reljeefiga jõeorg, kus asus paisjärv. Org oli kujundatud üksikute puudegruppidega ja vähemalt kilomeetri pikkuse vaatega Seli mõisa suunas. Oru üks kallas oli kujundatud fooniloova kõrge puistuga, Oru vastaskaldal oli suur parkmets – Pirgu tammik.

Pirgu park on vabakujuline park. Esiväljak on avar, põhidominandiks on siin kasvav hall Baltikumi kõrgeim pähklipuu. Üle jõe on astmeliselt jõele laskuv võsastunud ja metsistunud põõsagruppidega pargiala, kus varem on asunud kiviktaimla ja lilleaed.
Pargi idapiiril on võsastunud puudegrupid. Pargi lõunaosas asub ringikujuline künkake, kus varem oli lehtla.

Dendroloogiliselt on park keskmise liigirikkusega. Pargis kasvavad põhiliselt kodumaised saared, tammed ja põrnad, millele lisanduvad euroopa ja vene lehis, harilik kuusk, harilik mänd, harilik vaher, hall-lepp, peajas toompihelgas, arukask, suur läätspuu, tatari ja harilik kuslapuu, harilik toomingas, aedõunapuu, harilik ebajasmiin, harilik haab, harilik türnpuu, punane sõstar, harilik kibuvits, koerkibuvits, kurdlehine roos, hõberemmelgas, loogapaju, vitspaju, punane leeder, pihlenelas, taraenelas, lumimari, harilik ja ungari sirel, suurlehine pärn, harilik jalakas ja mägivaher.

Pirgu parki on rahuldavalt hooldatud. Pargilagendikud on põhiliselt niidetud , jõe ääres on läbiviidud kujundusraie. Pargi idaserv on võsastunud. Pargi kirdeosas, hoonete taga, on pihlenela pargiala.

Kuna park asub maastikuliselt kaunis kohas ning on liigirikas ja huvitava arhitektuuriga, on teda säilitatud looduskaitseobjektide nimekirjas.